Juba pühapäeval tundus, et enam ei tohiks kaua minna.
Temperatuuri mõõtmisest: kui reede-laupäev temperatuur kõikus 0.7 kraadi ulatuses siis pühapäeval olid kõik 3 mõõtmist sama tulemusega 37.2 ja esmaspäeval oli tulemuseks 37.0.
Pühapäeval hakkas ka tõsisem pesa otsimine ja kogu õues oldud aja eelistas Bertu oma kuudi alla kaevatud urus olla. Päeval oli ka esimene kaeblemine ja värin Bertu poolt.
Öösiti on ta meil viimased 3 nädalat toas maganud. Viimasel ööl julgesin temaga ainult rihma otsas jalutada - mine tea kuhu kuuri alla plaanib poegima minna ja kes teda sealt siis kätte saab.
Esmaspäeval rahutu olek jätkus ja isegi kuudile tehti tiir peale. Lõpiks otsustas Bertu pesu ruumi kasuks ja sealt ma ta pesukorvi kallal ragistamast leidsin. Kell oli 9.30 ja Bertul olid veed tulnud.
Juhatasin ta sealt pesasse ja rahustasin silitades, rääkides.
Siis hakkasid pressimised peale ja esimene kutsikas sündis 10.00. Bertu vaatas imestunult lootekotis olevat kutsikat ja mind. Mis see siis nüüd on? Tegin siis ise lootekoti lahti, sidusin hambaniidiga naba kinni ja lõikasin nabanööri läbi. Kui kutsika vastu oli Bertu huvi kahtlustav siis lootekestad-platsenta oli ilmeksimatult värske söögikraam. Kutsikas oli liiga pikalt sünnikanalis olnud ja vett endale sisse tõmmanud. Riputasin ta pead veidi alla poole ja imesin õrnalt ninast suust lootevett. Kolm korda imesin siis tuli kutsika poolt esimene elumärk pea liigutamise näol. Üks imemine veel ja ninast hakkasid pisikesed õhumullid tulema. Elus. Roheline lõng kaela ja sünniaeg kirja.
Vahepeal oli Bertu jõudnud juba uue kutsika ilmale tuua. Pistsin esimese endale põue sooja ja asusin teise kallal toimetama. See puristas ilusti ise hingamisteed puhtaks. Kuna mul oli hirm et Bertu oma söömisega võib nabanööri liiga kõhu ligidalt läbi närida sidusin selle kiirelt kinni ja lõikasin läbi. Pruun lõng kaela. Ja juba oli järgmine ilmakodanik tähelepanu nõudmas. 15 minutiga 3 kutsikat esmapoegivalt emaselt...
Kõik 3 olid mul põues ja ma juba ootasin, et kohe tuleb järgmine. Aga ei, nüüd oli pausi aeg. Kuna kutsikad olid mul põues kenasti sooja saanud siis hakkasid nad siplema ja ma võtsin nad välja ja panin Bertu ette. Bertu hakkas neid ilusti limpsima ja tunnistas omaks - juhuu. Kutsikad hakkasid ka viuksuma ja Bertu sooja kõhu poole roomama. Siis tuli meelde vaadata mis soost - 2 tüdrukut ja poiss. Siis tuli ka meelde, et telefon võiks ligi olla, kui jamaks läheb. Kutsid igaks juhuks põue ja telefonile järgi. Esimene kõne Bertu kasvatajale Helile. Tema koer Arabella näitas ka kohe-kohe poegima hakkamise märke. Juhtnöörid ja kõva ports enesekindlust saadud asusime Bertuga uute ilmakodanikega tegelema.
11.04 sündis järgmine tegelane see kord siis jalad ees. Poole tunni pärast tuli veel 2 tüdrukut. Ning tunni pärast veel üks türuk. Kokku 7. Kõhtu katsudes tundus veel olevat. Aga Bertu oli otsustanud pikemat pausi pidada. Siis tuli meelde ülemusele helistada(ei jõua täna koosolekule). Heli helistas, oli Bertuga väga rahu ja minuga ka. Temal oli siis 3 kutsikat sündind. Läbi telefoni kuuldes Bertu hingeldamist arvas, et neid tuleb veel. Käisin Bertuga tiiru ümber maja ja siis sündisid järjest poiss ja tüdruk 13 min vahega.
Poolteist tundi hiljem hakkas juba tuttav pressimine jälle peale. Seekord kestis see kuidagi kahtlaselt kaua. Uurisin lähemalt, kutsikat ei paistnud aga näpuga oli nina tunda. Lükkasin siis 2 sõrme tuppe ja maseerisein veidi, mille peale hakkasid pressid jälle peale. Kutsikas liikus edasi väga visalt. Lõpuks tuli pea korraks sünnikanalist välja ja oli näha, et kutsikas üritab hingata. Järgmise pressiga tuli pea siiski välja ja isegi õlanukk paistis. Nüüd jäi aga pressimine järgi ja kutsikas oli kinni. Võtsin kutsika õlanukist kinni ja järgmise väga kerge pressiga tõmbasin tüdruku välja. Elus aga veidi loid. Panin põue soojenema. 10 minuti pärast oli Bertul juba uus tüdruk jalge vahel. Nendel kahel võttis toibumine tunduvalt kauem aega aga lõpuks sain nad siiski imema. Heli oli vahepeal jõudnud 2 korda helistada. Mul siis 9 ja teisel korral 11 kutsikat käes. Temal oli stabiilselt 6. Minul juba kerge hirm, et palju neid siis tuleb ja kuidas ma aru saan, et nüüd on kõik. Väike harimine Heli poolt ja Bertule aja andmine puhkamiseks - katsudes tundus veel miskit olevat.
2 tundi hiljem sündis 12. kutsikas, viimane poiss. Kõhtu katsudes oli tunda kokku tõmbunud emakat, mis üsna 1 kutsika mõõdus juba. Bertu oli kõik lootekestad-platsentad nahka pannud ja hoolega vett ka joonud. Kutsikad päikse laigus korvis, käisin Bertuga õue tiirul. Selleks korraks läbi. Nüüd lõpuks jõudis ülejäänud pere koju ja tohutu hunnik tabritud ajalehti, salvrätikuid, linamähkmeid viidi minema. Mina julgesin ka kergemalt hingata ja sain lõpuks oma tühja kõhu peale mõelda.
Meie pesakond ja 2 söömis vahetust: